Paraku seda nostalgiat enam ei ole, sest kõikide nende veekogude (edaspidi kasutan pigem sõna järvede) ühine nimetaja on see, et viimne kui üks on kasvanud kinni. Kasvanud on kinni kaldaääred kui ka veekogud ise s.h. toona vägagi populaarne ja ilus ujumiskoht. Heal juhul on näha mõnda "kalamehe" auku võpsiku vahel, aga ei midagi erilist.
Suisa kahju on vaadata sellist stagntiseerumist. Meie ilus Eestimaa veesilmad ja kalarohked järved - neid jääb järjest vähemaks silmnähtava kiirusega. Kõige kurvem muidugi on see, et vald või kohalik omavalitsus ning veel vähem riik ei tee sellise asja jaoks mitte kui midagi. Võib-olla ei peakski, sest KOV kui ka riik ei peakski igale poole jõudma.
Järvevahid - kas ei võiks olla see lahendus?
Kas ei võiks olla lahendus nii öelda järvevahid? Selguse huvides toonitan, et edaspidi kasutan küll sõna "järvevahid" ja "järv", aga järvede all pean silmas kõiki veesilmasid, kus on kala - järved, karjäärid, tiigid jms.
Järvevahid oleksid siis vabatahtlikud meie endi seast (umbes nagu korteriühistu juhatus), kes võtavad enda "vastutusse" enda valtiud järved ja karjäärid ning saavad selle eest ka riigil sümboolset tasu. Tasu rahastatakse otseselt kalapüügilubade tasudest (harrastuspüügiõigus).
Näitena: Sul on kodujärv, karjäär, tiik, mis iganes ja kus käid tihti kalal, siis on Sul võimalik KOV-is esitada avaldus, et soovid saada selle järve järvevahiks. Seda eeldusel, et järv kuulub riigile ja järvel ei ole juba vahti. Kui taotlus rahuldatakse, siis kantakse sind veekogude registris selle järve, karjääri või mistahes veesilma järvevahiks.
Mis on järvevahi ülesanne?
Järvevahi peamine ülesanne on iga-aastaselt hinnata järve üldist seisukorda ja tervist ning esitama selle kohta korra kvartalis andmeid. Samuti järvevaht peab kandma veekogu registrisse kõik teadaolevad kalaliigid, mis veekogus elutsevad ja viimase kahe aasta jooksul ka püütud või nähtud (tõestus). Samuti võimalusel kogused.
Regiter on avalik kõigile huvilistele, kust on näha veesilma üldine seisukord; millised kalaliigid elutsevad; kas on ujumiskoht; soovitused. Kui järvevaht tunneb ka taime - ja muid liike, siis võib ka need kirja panna ning registri kanded on lihtsad.
See oleks järvevahi põhiline ülesanne - uuendada järveraporteid kord kvartalis.Näide: Matsimäe karjäär: Kalaliikidest on teadaolevalt (viimase 2 aasta jooksul püütut) Ahven, Haug, Linask, Särk. Haug pigem väiksemapoolne, linaskit palju, ahvenat ja särge omajagu. Kaldad on kõrged, üks ujumiskoht järve põhjakaldal (RMK Matsimäe lõkkekoha poolne), liivane ja läheb kiirelt sügavaks. Ei sobi eriti väikelastele ujumseks.
Järvel üks põhiline kalastuskoht, teine vähem efektiivsem ja mujal suht raske seoses väga kõrgete ja järskude kallastega. Vesi puhas. Üldine seisukord hea. Sobib linaskipüügiks (üks koht), landi loopimiseks kui ka paadiga ning ujumiseks. Lõkkekohad olemas.
Uuendatud: 27.06.2024, järvevaht Jaan Tamm, jaan.tamm@jarvevaht.ee, +37212345671
Teine järvevahi ka iga-aastane ülesanne on esitada aastas korra järvearuanne, mis sisaldab juba ametnikele mõeldud andmeid, et näiteks mida tuleks järves ära teha. Matsimäe karjääri näitel, et lõuna-kaldal vana plott või miski asi vees, mis tuleks ära eemaldada ja järvevahet teeb selle kohta ka näiteks avalduse (iseasi, kas KOV rahuldab).
Kolmas ja viimane järvevahi ülesanne on kontakt. Kui näiteks leitakse järvest midagi ohtlikku - näiteks ujumissild on läinud katki, leitakse põhja läinud paat, reostus, surnud loom, siis proovitakse esimesel võimalusel teavitada järvevahti. Järvevaht on see inimene, kes siis teab juba teisi kontakte, kuidas oht likvideerida või organiseerida ohu või puuduse likvideerimine.
Järvevahid tasu
Järvevaht saab iga järve eest sümboolse summa - näiteks 30 eurot kuus ja võib niipalju järvi oma nimistusse võtta, kui soovib, aga peab suutma nende kohta aruanded ja suutma olema kursis nende järvede üldtervisega.
Sellisel juhul võiks tekkida päris ehtsad nii öelda "elukutselised" järvevahid, kelle nimistus ongi näiteks 40-50 järve või iganes palju ta jõuab end kursis hoida ja saavad kuus päris viisaka kuupalga. Sellisel juhul järvevaht ei peagi käima nii öelda igapäevatööl, vaid järvevahet kui selline ongi tema töö.
Kui süsteem toimiks hästi, siis tekib järvevahtide huvi suurem kui järvi kokku ehk tekib konkurents järvede pärast, mis edasi viib näiteks Järvevahi Liidu tekkele, mis omakorda hakkab reguleerima seda, et nii öelda "tühjasid" järvevahte poleks, kes registreerivad end järvevahiks, aga tegelikult ei tea järve seisukorrast midagi.
Seda teemat saaks edasi arendada, et lisaks võiks saada ka järve pealt kasutustasu, näiteks 10 eurot kuus / 120 aastas, mida võib kasutada järvede parendamiseks. Kui järvevahil on mitu järve, siis kõik järvetasud laekuvad ühele kontole ja järvevaht saab ise otsustada, kas ta parendab kõiki järvi või kasutab kogunenud raha ühe järve suurema projekti parendamiseks (näiteks ujumiskoha loomine).
Kokkuvõttes. Sellisel juhul tekiks register, kus kõikidel järvedel on vastutaja, mida rahastatakse kalastuslubade müügist. Vastu saavad kalastajad selle, et järvede registris on näha kalastusliigid, mis järvedes on täheldatud ja kuidas on püügiolud.
Samuti loodusmatkajad ja puhakajad saavad järvede kohta üldseisukorra - kas on ujumiskoht, lõkkeplats, puhkeala, kui heas korras on järve jne. Kui aga järves leitakse suur puudus (näiteks uppunud loom), siis proovitakse esimesena teavitada järvevahti.
See võiks oluliselt parandada järvede seisukorda ja pakkuda tööd loodusinimestele / kalastajale, kes nii või naa tihti järvede ääres käivad. Samuti oleks sellest kasu ihtüloogilidele, et teada Eesti kalavarude seisu ja levikut ning isegi tänapäevases olukorras kasu julgeolekule, sest järvevaht teab oma järve ja seda piirkonda kui kümmet sõrme.