Kevadel algava särjepüügi hooajaga algab ühtlasi ka igihaljas diskussioon ja vaidlus selle üle, kuidas kuivatada särge (rahvakeeli vobla), kui palju tuleb kasutada soola, kas sisikond tuleb eemaldada, kui kaua peab särg kuivama jne.
Loe edasi: portaal/uudised/kuivatatud-sarg-kuidas- ... ehk-vobla/
***
Kõik vinnutatud (ka kuivatatud) särjega ja muu sellega seonduv siia.
Kuivatatud särg? Kuidas kuivatada ja vinnutada särge ehk vobla?
Re: Kuivatatud särg? Kuidas kuivatada ja vinnutada särge ehk vobla?
Pöördusime ka Aleksei Turovski poole küsimusega, kas vinnutatud särg on inimesele ohutu ja just seda parasiitide mõttes ja kas tuleks mingeid eritöötlemisvise, et parasiite vältida.
Aleksei Turovski kirjutas meile, et Eesti vetes elavad särjed on täiesti ohutud ja seega kevadine vinnutamine on suurepärane särje töötlemisviis. Avaldame Aleksei Turovski vastuse muutmata kujul:
Aleksei Turovski kirjutas meile, et Eesti vetes elavad särjed on täiesti ohutud ja seega kevadine vinnutamine on suurepärane särje töötlemisviis. Avaldame Aleksei Turovski vastuse muutmata kujul:
Nii palju kui mina tean ei kanna meie vete särg inimesele ohtupakkuvaid parasiite ja Eestis püütud särje kevadine vinnutamine peaks igatepidi olema ohutu ja hea särje töötlusviis.
Meie vetes särjel ja teistel karplastel sageli esineb musti täppe lõpuskaantel ja nahal, uimedes. Need on küll parasiitsete usside vastsete kapslid, kuid nende usside (Posthodiplostomum cuticula) lõpp-peremehed on haigrud jt veelinnud, kuid päris kindlasti mitte ükski imetaja.
Teine asi on karplased nt Leedu valglas, seal karplastel esineb ülalmainitutele väga sarnaseid musti täppe, kuid ainult kõhu poolel, küljejoonest madalamal - nemad võivad olla kassi maksakaani (Opistorchis felineus) vastsed ja ka inimesele ohtlikud. Juba kesklätis alates põhjapoole neid reeglina ei esine suure tõenäosusega.