Haugipüügihooaeg on alanud – kõik, mida peaksid teadma haugist

Mai alguses lõppeb kõikides Eesti veekogudes haugipüügikeeld, mis tähendab, et algab selleaastane haugipüügihooaeg. See kalakalendri aasta üks tippsündmustest toob veekogude äärde sadu, kui isegi mitte tuhandeid harrastuskalastajaid, mistõttu on vägagi mõistlik korrata üle kõige olulisem teave haugiga seotud teemadel.

KEELUAJAD

Haugi püügikeeluaeg on kevadel ja täpsed kuupäevad varieeruvad veekogude lõikes. Näiteks meres ning Peipsi, Lämmi ja Pihkva järves algab haugi püügikeeluaeg 1. märtsil, aga keeluaja lõpukuupäevad on erinevad.

Meres lõppeb piirang 30. aprilli südaööl. Peipsi, Pihkva ja Lämmi järves aga viis päeva hiljem, viienda mai südaööl.

Kõikides teistes siseveekogudes ja Võrtsjärves on haugipüügikeeluaeg lühem, kestes kogu aprilli vältel – alates 1. aprillist kuni 30. aprilli südaööni. Lisaks keeluajale kehtivad ka alammõõt ja ööpäevane kogus.

ALAMMÕÕDUD JA KOGUSED

Haugi alammõõt kõikides veekogudes on 45 cm. Mõõta tuleb ninaotsast kuni sabauime lõpuni, ja mõõtmise ajal peab kala suu olema suletud.

Koguseliselt võib üks inimene ööpäevas püüda viis haugi. Sealjuures tuleb panna tähele, et ööpäevaks loetakse kalendripäeva ajavahemikul 00:00:00 kuni 23:59:59.

PÜÜGIRIISTAD

Reeglina püütakse haugi spinninguga. Peale spinningu on levinumad haugipüügivahendid ka elussööt ja unn. Vaatamata püügiviisile on kõigil neil püügivahenditel vaja harrastuspüügiõigust, mida saab soetada kalaluba.ee lehelt.

Harrastuspüügiõiguse soetamine on suhteliselt soodne. Ühe ööpäeva hind on 1 €, 7 päeva luba maksab 3 €, poolaasta luba 13 € ning aastane luba 20 €. Maksta saab nii mobiilmaksega, pangalingiga (Swedbank, SEB, Luminor, LHV, COOP) kui ka krediitkaardiga.

Harrastuspüügiõigus hakkab kehtima üks tund pärast ostu sooritamist ja see annab õiguse püüda kolme erineva lubatud püügivahendiga. Lubatud püügivahendid on käsiõng, spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), unn, räimeõng ja harpuunpüss.

HAUGI PARASIIDID JA NENDE OHTLIKKUS INIMESELE

Aleksei Turovski kirjeldab oma raamatus “Minu kallid kalad” haugide rikkalikku parasiitide maailma. Kokku on Turovski leidnud haugidelt üle 70 liigi parasiite, millest enam kui pool on ussid.

Kõige tähtsamaks ja ohtlikumaks parasiidiks inimesele, mida haug edasi kannab, on laiuss. Ilusa ladinakeelse nimetusega Diphyllobothrium latum ja keda rahvakeeles tuntakse ka paelussi nime all. Seda parasiiti kannavad edasi ka paljud teised kalad, kuid eriti levinud on see just haugil.

Haug on laiussi vaheperemees. Lõppperemees on imetajad, sealhulgas inimesed, kes nakatuvad laiusstõppe, kui tarbitakse ebapiisavalt töödeldud laiussiga nakatunud haugiliha.

LAIUSS INIMESEL

Laiuss võib inimese soolestikus elada aastaid. Mõnel juhul on teatatud kuni 10-aastastest nakkustest, kuid enamasti on nakkuse kestus lühem.

Laiuss võib kasvada väga pikaks, ulatudes tavaliselt 2 kuni 15 meetrini. On dokumenteeritud ka leide, kus laiussi pikkus on ulatunud koguni kuni 25 meetrini. Peale kõige selle võib samaaegselt inimese soolestikus elada ka mitu laiussi.

Laiuss kurnab peremeesorganismi, põhjustab mitmeid ebamugavusi, eriti seedeprobleeme, ning suure tõenäosusega tekitab B12-vitamiini puuduse. See omakorda võib viia aneemia ehk kehvveresuse tekkeni. Aneemia sümptomiteks on väsimus, nõrkus, õhupuudus ja kahvatu nahk ning see vajab kindlasti ravi.

KUIDAS VÄLTIDA LAIUSSI

Laiussi ohu tõttu tuleb haugi töötlemisel olla eriti hoolas ja kindlasti vältida haugi toorelt söömist, sealhulgas ka haugimarja tarbimist.

Parasiidid hävinevad, kui kala kuumtöödelda vähemalt 60 kraadi juures 15–20 minutit. Külmutamisel -20 kraadi juures tuleks hoida kala vähemalt 24 tundi. Samas külmutamise puhul tuleb meeles pidada, et see meetod ei välista 100% parasiitide hävitamist. Seega pärast külmutamist ei tohiks kala ikkagi toorelt süüa, vaid tuleb see kuumtöödelda.

Marineerimine ja muud happelised vedelikud ning soolad võivad samuti parasiite hävitada, kuid nendes meetodites ei saa olla nii kindel kui kuumtöötlemisel.

LAIUSSIGA NAKATUNUD HAUGIDE LEVIALA

Enim laiussiga nakatunuid hauge pärinevad Peipsist. 2002. aastal avaldatud artiklis väideti, et 1950. aastatel koguni 90% Peipsi haugidel ja lutsudel oli laiuss. 2000. aastate alguseks oli protsent langenud poole võrra. Samas artiklis asjatundjad väidavad, et nende hinnangul 2002. aastal vähemalt pooled Eesti järvedes elutsevad röövkalad on nakatunud laiusstõppe.

Meeles tuleb ka pidada, et kõik Eesti kalad ei levita laiussi või üldse mingeid parasiite. Näiteks Eesti särje kuivatamine ja tarbimine on täiesti ohutu (loe särje ohutuse kohta), samuti nagu ka kohakala on Eestis peaaegu täiesti parasiidivaba. Vähemalt Eestis püütuna ei ole neil ühtegi teadaolevalt inimest ohustavat parasiiti.

Seega kalade parasitofauna sõltub kalaliigist ja ei tohiks seda üldistada. Ajapikku proovime tutvustada erinevaid kalu, nende parasitofaunat ja ohutust ning nii summutada müüte, tõsta kalade tarbimise teadlikkust ja ühtlasi väärtustades kalaliike.

KOKKUVÕTE

Haugi viimane püügikeeld lõppeb 5. mail Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel. Teistel siseveekogudel võib haugi püüda juba alates 1. maist.

Haugi püügiks eelistada spinningut, elussööta või unna. Kindlasti soetada harrastuspüügiluba ja jälgida ööpäevast kogust, mis on 5 haugi ööpäevas ning alammõõtu, milleks on 45 cm.

Haugi tarbimisel tuleb kala hoolikalt kuumtöödelda ja vältida toore haugi söömist, sealhulgas haugi marja söömist.