Latikas | Latika info, kuidas püüda latikat, latika retseptid ja – toidud
Latikas on võimsa ja kauni välimusega kala, kellel on lisaks ka kena ladinakeelne nimi Abramis brama, millest tuleneb omakorda latika ingliskeelne nimetus. Inglise keeles on latikas bream (hääldus briim) ja vene keeles on latikas лещ (hääldus ljesh).
Võõrkeelsete latika nimetuste teadmine tuleb kasuks latikapüügiks mõeldud erinevate söötade, rakenduste ja muu taolise ostmisel, eriti kui oste tehakse välismaistest netipoodidest.
Latika välimus, elupaik ja toitumine
Latika välimus ja elupaik
Latikas on kõrget kasvu ja külgedelt lamenenud, silmad võrreldes kehaga suhteliselt väikesed, suu kergelt alaseisuline. Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes. Levinud kõikjal Euroopas. Eestis on latikas üks levinumaid kalaliike, asustades enamikke suuremaid järvi ja jõgesid.
Latika toitumine
Täiskasvanud latikas elab järvede ja jõgede põhjakihtides, enamasti suurtes parvedes. Toitub põhjast leiduvatest koorikloomadest, lõhkjalalistest, putuka – ja sääsevastsestest, ussikestest. Toitu otsib suuga pumbates ja seda isegi väga sügavatest mudakihtidest, saades nii kätte ka ussikesed, mis enamikele kalaliikidele jäävad kättesaamatuks.
Latika pikkus, kaal ja kudemine
Tavaliselt kasvab latikas 35 kuni 45cm pikkuseks ja kaaluks 1.5 – 2kg. Maailma suurim latikas püüti Inglismaal. Pikkuseks 86cm ning kaaluks 10.23kg. Eesti rekord suurusega latikas püüti Võrtsjärvest – pikkuseks 58cm ning kaaluks 5.5kg.
Latikas koeb, kui veetemperatuur on tõusnud 12 – 16 kraadini (reeglina mais – juunis). Kudemisele viitab ka see, et latikad hakkavad lööma lupsu – hüpates veest välja ja seejärel langedes lapiti tagasi vette.
Emakala koeb 100 – 150 tuhat marjatera, mis kinnitub taimestikule. Vastsed kooruvad 3 – 6 kuni päeva pärast, jäädes veel paariks päevaks kinnitatuna veetaimedele, seejärel hakkavad aktiivselt toituma.
Latikaga sarnased kalad
Eestis latikaga sarnanev kala on nurg. Väliselt on latikas ja nurg väga sarnased kalad ning tihtilugu aetakse noorkalu omavahel segamini. Kuna latikal on alammõõt ja nurul alammõõt puudub, siis tuleks latikat ja nurgu omavahel siiski suuta eristada, et kogemata ei püütaks alammõõdus latikat nuru pähe.
Latika ja nuru vahet tegemiseks on kõige lihtsam vaadelda soomuseid. Nurul on seljauimest kuni küljejooneni kõik soomused peaagu ühesuurused, latikal aga seljal asetsevad soomused väga tillukesed, võrreldes küljel asuvate soomustega – mida rohkem küljejoone poole, seda suuremaks muutuvad soomused. Nurul on seljauimest küljejooneni 9-10 rida soomuseid, latikal aga 12-14 rida.
Lisaks asetsevad latikal neeluhambad ühes reas, nurul kahes reas. Nurul silma ja ninamiku vahe väiksem kui silma läbimõõt, latikal suurem kui silma läbimõõt. Viimase tunnusena on nurul rinna – ja kõhuuimed punaka või kollaka tooniga, latikal sinakashallikad.
Latikapüük – kuidas püüda latikat?
Millal ja kui palju võib püüda latikat?
LATIKA PÜÜGIKEELUAJAD
Latikat on keelatud püüda siseveekogudes alates 1. maist ja Peipsi, Lämmi – ja Pihkva järves alates 5. maist ning seda kuni 10. juuni keskööni. Latika püügikeeld ei kehti lihtkäsi, käsi – ja põhjaõngega püügil siseveekogudes ning lihtkäsi – ja käsiõngega Peipsi, Lämmi – ja Pihkva järves.
See tähendab, et mistahes Eesti siseveekogudes võib aastaringselt püüda latikat käsiõngega, lihtkäsiõngega ja põhjaõngega (s.h. feeder) ning erandiks on ainult Peipsi, Pihkva – ja Lämmijärv, kus ei tohi püüda põhjaõngega (s.h. feeder) ajavahemikul 5. maist kuni 10. juuni keskööni.
LATIKA ALAMMÕÕT JA LUBATUD KOGUSED
Peipsil, Pihkva järves, Lämmijärves, Emajões ja Väikeses Emajões on latikal alammõõt 35cm. Mujal Eesti veekogudes latikal alammõõt puudub.
Lisaks alammõõdule tohib üks inimene ööpäevas (00:00 – 23:59) välja püüda 15 latikat. Koguseline piirang kehtib kõikidel Eesti veekogudel.
Kust püüda latikat?
Kaldalt lihtkäsi, käsi – ja põhjaõngega latika parimaks püügikohaks on vaieldamatult Emajõgi. Püügihooaeg algab varakevadel (aprillist) ja kestab kuni hilissügiseni (oktoober, isegi novembri lõpuni) välja. Parimad latikapüügi ajad on hommikuti ja õhtuti.
Kuidas püüda latikat?
MIS ÕNGEGA PÜÜDA LATIKAT?
Kuna Emajõel on suhteliselt tugev vool ja latikas eelistab hoida rohkem põhja ligi sügavamatesse soppidesse, siis kõige paremaks latikapüügivahendiks on põhjaõng, soovitatavalt feeder-õng ehk püük koos söödakorviga (söödatopsiga).
Kui aga soovitakse püüda korgiga, siis Emajõel tuleks leida sopp või käänak, kus vool on nõrk või puudub, aga siiski soovitame korgiga püügi jätta pigem järvedesse. Ka korgiga püügil peab püük toimuma sügavamast sopist ja põhja pealt, sest täiskasvanud latikas tuleb madalasse väga harva.
MIS SÖÖDAGA PÜÜDA LATIKAT?
Latikapüügil kasutada konksu söödastamiseks tõuku, ussi, sääsevastset, maisi või kombineerida eeltooduid omavahel ehk teha nn. võileib.
Söödakorvi täidisena teha kaldal valmis söödasegu. Samuti teha söödasegu valmis, kui püütakse korgiga, aga sel juhul aeg-ajalt visata söödaplatsile mõni söödasegu pall. Söödakorviga püüdmisel lisasöötmist pallidega vaja teha ei ole.
Söödasegu tegemiseks kasutada erinevaid latikasöötasid, lisades juurde melassi, röstitud ja purustatud kanepiseemneid, bioaktivaatoreid, meelitajaid, lõhna – ja maitseaineid. Söödale lisada juurde purustatud maisi ning kõige lõpuks tõuke ja ka usse, mida lisada rohkem, sest kasutame neid ka konsku söödastamiseks.
Latika ja mistahes teiste kalade püügil, kus kasutatakse söödasegu, võtta konksu söödastamiseks kasutavad ussid, tõugud, sääsevastsed jms. söödasegust, mitte eraldi karbist, sest sellisel juhul on konksusöödal täpselt samasugune lõhn ja maitse, mis söödasegul.
LATIKAPÜÜK (FEEDER) SÖÖDAKORVIGA
Söödakorv heita alati samale kohale tagasi, kust söödakorv välja võeti, et söödaplats ei oleks laiali, vaid ühel fikseeritud ja väikesel alal. Söödakorvi võib heita mujale ainult siis, kui pikema aja vältel latika võttu ei toimu. Aga ka sel juhul, kui puudub võtt, tuleks enne söödaplatsi liigutamist proovida läbi erinevad võimalused.
Kui võtte ei toimu, siis enne söödaplatsi asukoha vahetamist proovida erinevaid konksusöötasid – uss, tõuk, mais, sääsevastne või kombineerides ehk teha võileib. Kui ka siis võttu ei toimu ja latikas oma kohalolu ei näita, siis vahetada söödaplatsi asukohta ja korrata konksusöötade vahetamist. Kui ka siis võttu ei toimu, vahetada püügikohta. Seda eeldusel, et tehtud söödakorvi sööt ja kõik muu on õige.
Teinekord võib võtu tuua ka see, kui näiteks vahetada lips pikema või lühema lipsu vastu. Samuti võib võttu segada, kui söödakorv on liiga kerge ja vool liigutab põhjas olevat söödakorvi, viies söödastatud konksud söödaplatsilt ära. Sel juhul võib aidata raskema söödakorvi kasutamine. Samuti võib olla söödakorvi sööt liiga niiske ja sööt kinnitub korvi taina või nätsuna või hoopis sööt liiga kerge ning vool viib söödakorvist sööda platsilt liiga kaugele.
LATIKAPÜÜK KORGIGA
Latikapüük korgiga on eelkõige nõrgavooluga jõgedes või järvedes. Korgiga püüdmisel samuti kasutada söödasegu, et meelitada latikas kohale ja hoida latikat soovitud püügiplatsil. Latikas eelistab sügavamaid auke ja toitub põhjas. Seega leida sobilik auk või järsak ning püüda põhja pealt või 1-2cm põhjast.
Latikatoidud ja – retseptid
Latikal on väga maitsev liha. Vaatamata sellele, et latikas toitub põhjast ja põhjamudas leiduvatest ussikestest ja muudest molluskitest ei ole latikal reeglina mudamaitset. Põhjus selles, et kaladel mudamaitset ei põhjusta muda, vaid kalade mudamaitset põhjustab geosmiin. Mida rohkem on vees geosmiini, seda tugevam on kalal mudamaitse ja vastupidi.
Kuna Eestis enamik latikaid on pärit suurtest järvedest või suurematest jõgedest, kus geosmiin ei ole probleemiks, siis puudub ka nendel kaladel sealhulgas ka latikal mudamaitse. Mudamaitselisi latikaid võib kohata väikestest kodujärvedest või tiikidest püütud latikatelt (ja ka muudelt kaladelt), kus on geosmiini tase väga kõrge.
Latika suitsutamine ja grillimine
Kõige tuntum ja lihtsam latika retsept on latika suitsutamine ja grillimine. Latika suitsutamiseks või grillimiseks tuleb latikas rookida, seejärel hoolikalt pesta ja paberrätikuga kuivatada. Järgmiseks sammuks võiks olla soolamine, aga siinkohal lähevad arvamused ja maitsed lahku.
Osad katavad latika soolaga ja hoiavad soolas tund-paar ja isegi kauem. Seejärel panevad suitsu. Teised jällegi pühivad soola maha, kuivatavad veelkord või isegi pesevad soola maha (taaskord tuleks siis kala uuesti paberiga kuivatada). Kolmandad jällegi hoiavad kala soolvees ning neljandada lisavad soola vahetult enne suitsuahju panemist või vahetult pärast.
See kõik on maitseasi ning omale parima leidmiseks tuleks proovida erinevaid variante. Igaühel oma suitsustamise viisid. Aga üldjuhul soovitatakse kasutada enne kala suitsutamist kasutada kala puhastamiseks ja töötlemiseks võimalikult vähe vett ning enne suitsuahju pistmist kala võimalikult ära kuivatada.
Kuna latikas on suhteliselt suur kala, siis nii suitsutamiseks kui ka grillimiseks tuleks latikas selja pealt lahti lõigata, et kala saaks korralikult suitsu ja küpseks ühtlaselt. Kõikide kalade sealhulgas ka latika suitsutamisel tuleks enne suitsutamist latikaid suitsuahjus kuivatada. Selleks hoida latikaid praokil uksega suitsuahjus 40-50 kraadi juures ja seda niikaua kuni kala on muutunud kuivaks, katsudes ei kleepu ega ole muudmoodi niiske.
Alles siis võib lisada hakke ja suitsuahju ukse sulgeda ning anda kuuma (kuni 80 kraadi). Vastasel juhul, kui anda kuuma kala kuivatamata, võib tekkida suitsuahju liigniiskus ning kala võib minna keema ja sel juhul saate uitsukala asemel hoopis keedetud või aurutatud kala. Latika grillimisel eelnevat kuivatamist teha ei ole vaja ning grillida restil või fooliumis, vastavalt oma soovile ning lisada enda maitse-eelistuste järgi ürte ja muid maitseaineid.
Latikas ahjus
Kui suitsutamine või grillimine ei ole võimalik või soovitakse latikat valmistada ahjus, siis tuleks seda teha sarnaselt mistahes ahjukalale ning kasutada omale eelistatuid maitseid. Võib nii majoneesi, mädarõikaga, erinevaid ürte ja maitseaineid. Teha võib lihtsalt praeahjus või ka fooliumis.
Latika hakkliha ja kotletid
Kuna latikas on suhteliselt rasvane ja ei ole kuiv nagu haug, siis soovitame jätta kotletid siiski haugile ning latikast teha siiski maitsev suitsu – või grillkala või mahlane ahjukala. Aga ka latika hakklihast kotletid või kalapulgad on väga maitsvad ning kui on kalakotleti isu, siis sobib selleks ka maitsev latikas.
RMK Võrtsjärve kalakaamera
Lõpetuseks ka 2021. aasta RMK kalakaamera ülesvõte Võrtsjärvest, kus kaamerasse jäid ka latikad.
Korduma kippuvad küsimused
Kes on latikas? Latika välimus, toitumine ja elupaik.
Latikas on kõrget kasvu ja lamenenud külgedega lapik kala, suhteliselt väikeste silmadega, suu kergelt alaseisuline. Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes. Toitub põhjast leiduvast koorkoloomadest, lõikjaladest, putuka – ja sääsevastsesdest, ussidest ja muudest limustest.
Kui suureks latikas kasvab?
Tavaliselt on latikas 35-45cm pikkune ja kaalub 1.5-2kg. Maailma suurim dokumenteeritud latikas oli 86cm pikkune ja kaalus 10.23kg ning püüti Inglismaalt. Eesti suurim latikas püüti Võrtsjärvest ja isendi pikkus oli 58cm ning kaaluks 5.5kg.
Millised on Eestis latikaga sarnased kalad?
Eestis latikaga sarnanev kala on nurg. Segi aetakse väiksemamõõdulised isendid. Nurul on seljauime ja küljejoone vahelised soomused kõik sama suured, latikal aga seljuime juures tilluksed soomused, aga küljejoone juures tunduvalt suuremad.
Millal on latikapüügi keeluaeg?
Latikat on keelatud püüda siseveekogudes 1. maist ja Peipsi, Lämmi ja Pihkva järves 5. maist. Keeld kehtib kuni 10. juuni keskööni. Keeld ei kehti lihtkäsi – ja käsiõngele ning siseveekogudes põhjaõngele.
Mis on latika alammõõt?
Latika alammõõt Peipsi, Pihkva järves, Lämmijärves, Emajões ja Väikeses Emajões on 35cm. Mujal Eesti veekogudes latikal alammõõt puudub.
Mitu latikat võib ööpäevas püüda?
Ööpäevas (00:00 – 23:59) võib üks inimene välja püüda 15 latikat. Koguseline piirang kehtib kõikidel Eesti veekogudel.
Kust latikat püüda?
Latikat leidub pea Eesti kõikides suuremates jõgedes ja järvedes, aga latika parimad püügikohad on Emajõgi, Väike Emajõgi, Peipi, Pihkva – ja Lämmijärv.
Millega latikat püüda?
Latikat püüda ussi, kärbsetõugu, sääsevastse, maisiga ja soovitavalt põhjaõngega või feeder-õngega. Korgiõngega püüda seisvates veekogudes, aga siiski eelistada põhja – ja feederõnge.
Milline on tuntuim latikaretsept?
Tuntuim latikaretsept on suitsutatud latikas. Latikas on maitsev ka grillitult ning praeahjus tehtult.
Latikapüügi videod
Eestis on mitmeid YouTube kanaleid, kus leidub latikapüügi videoid. Esile tooksime Igor Pisarenko latikapüügi videod, aga on ka paljusid teisi ning selleks jälgida meie foorumi kodumaisete kalavideode alafoorumit.
Lisaks kommenteeri latika teemat julgelt ka foorumis, lisades oma püüginippe, tähelepanekuid ja muud sellist. Samuti, kui linaskipüügi ja linaski kohta küsimusi, siis samuti küsi julgelt foorumis.
Värsked kommentaarid