Millised kalaliigid elavad Eesti vetes?

Koha. Eestis oli kuni 2015. aastani kohapüük vägagi vaba, aga kuna kohavarud pidevalt vähenesid, siis 2015. aastast kehtestati kohavarude kaitseks püügikeeld. Koha püügikeeld algab juba 5. mail siseveekogudes ja 15. maist merest. Koha püügikeeld lõppeb siseveekogudes 11. juunil ning meres 16. juulil. Lisaks sellele on kohal alammõõt – Võrtsjärves 51 cm ja teistes veekogudes (s.h. meres) 46cm ja samuti võib ööpäevas püüda kuni 5 koha.

Teadaolevalt elab Eesti vetes kokku umbes 75 erinevat kalaliiki, millest harrastuskalurid enda tarbeks kasutavad umbes 20 – 30 liiki ning majanduslikku püügiväärtust omab umbes kümmekond kalaliiki.

Seega Eestis on küll piisavalt kalaliike, aga püügimõnu ja pannile jõuab neist väike fragment ning majanduslikku püügiväärtust on veel vähematel.

Populaarsemad ja väärtuslikumad püügikalad Eestis on ahven, angerjas, haug, jõeforell (ka meriforell), kilu, koha, latikas, lest, linask, luts, lõhe, nurg, räim, säinas, silm, teib, tint, turb ja tursk. Suuremal osal neist majanduslik püük puudub. Lisaks on veel rändliigid nagu näiteks tuulehaug.

Eesti kalaliigid veekogu põhjal

Eesti kalaliigid jagunevad magevee – ja merekaladeks. Magevee kaladel on majanduslik püügitähtsus eelkõige Peipsi – ja Võrtsjärves. Mereveekalade ilmselgelt Läänemeri, aga kuna Läänemeri on Eesti piires väga riimveeline, siis kohtab jõgede suudmealadel, lahetedes ja väinades ka mageveekalu.

Mageveekalu on umbes 40 liiki ja mereveekalu üle 30 liigi. Olgu ka öeldud, et ohustatud või ohustatuks peetakse Eestis 22 erinevat kalaliiki, millest enamus on mereveekalad. Kõige ohustatumad või tõenäoliselt praeguseks hävinenud on atlandi tuur ning eriti ohustatud merisiia siirdevormid, säga, harjus, lõhi.

Majanduslikui tähtsega mageveekaladest on haug, ahven, latikas ning mereveekaladest kõige tähtsamal kohal räim ja kilu. Järgnevad tursk, lest ja tuulehaug.

Angerjas. Angerjas on Võrtsjärve üks tähtsamaid kalaliike, aga tänaseks on ajaloolisest tipust Võrtsjärve angerjavarud vähenenud pea sada korda.

Eesti kalavarude seis

Läänemere kalavarud

Eestis umbes 95% püütud kaladest saadakse Läänemerest ja kalapüük moodustas aastatel 2005 – 2007 umbes 0.2% Eesti SKT-st. Paraku Läänemere kalavarud on kannatanud suure ülepüügi käes. Näiteks 1980. ja 90. aastatel moodustas Läänemerest püütud kalasaak koguni 1% kogu maailmamere kalasaagist, aga samas Läänemere pindala on kõigest alla 0.1% maailmamere pindalast.

Läänemere kõige tähtsamad püügikalad on kilu, räim, tursk ja lõhe. Räimevaru on küll suurenemas, aga kiluvaru siiski vähenemas ning ka tursavarud on kesised, kannatades siiani ülepüügi käes, vaatamata kvootidele. Samuti on kannatada saanud lesta – ja kohavarud.

Sisevete kalavarud

Peipsi järve kohavaru pidevalt väheneb, sest kesise toitumise tõttu (tindi ja rääbise kehvad varud) on koha kasv aeglane. Latika ja haugivarud on väga heas seisus ning särjel ja ahvenal heas. Eesti suuruselt teise järve on viimastel aasakümnetel asustatud kümneid tuhandeid angerjamaime, mistõttu Võrtsjärvel angerja püük on kõige tähtsamal kohal.  Samas ka angerja seisukord ei ole Võrtsjärves hea, sest varud on vähenenud pea 100 korda.

Kuidas Eesti kalavarusid säästa?

Kalavarude säästmiseks tuleb püüda vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Võtta ainult kaasa niipalju kala, kui endale vaja ehk nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Samuti kala vabastada võimalikult väikeseste kahjudega ja hoida kala veest väljas võimalikult lühikest aega.