Linask | Millal ja kuidas püüda linaskit?

Linask (teaduslik nimi Tinca tinca, ingliskeelne nimi tench) on ainulaadse välimusega kala ja seetõttu teiste kohalike liikide seas kergesti eristatav. Välimuselt pronksi – või oliivikarva, väikeste ja tihedate soomustega, mis kinnitunud paksu naha külge. Uimed tumedad ja ümarad, ilma ogadeta.

Linask on seljalt tumedam ja alt heledam. Mõlemas suunurgas väike poise ning ainult üks seljauim. Noorlinaski võib segi ajada karpkalaga, aga üldiselt on väga kergesti teistest liikidest eristuv kala.

Linaski kaal, pikkus ja rekordid

Keskmine linask 18-35 sentimeetri pikkune ja kaalub kuni 2 kilogrammi (eesti linaski alammõõt on 30cm kõikides veekogudes) ning elab kuni 20-aastaseks. Maailma suurimad rekordisendite mõõdud on kuni 70cm ning kaaluks 7.5kg. Aga 1.5 kilogrammised linaskeid peetakse juba päris heaks saagiks ning sellises kaalus isendiga võib olla rahul.

Eestis on püütud suurimaks isendiks 5.6kg, aastal 1939 Mõrtsukjärvest. Järgnevad 2.85kg Pärnu lahest aastal 1998. 2003. aastal 2.81kg kaaluv ja 52cm pikk isend Väike-Emajõest, 2.6 kilogrammi ja ja 58cm pikkune isend aastal 2001 Türgi ojast ning 2.6 kilogrammine ja 53 sentimeetri pikkune linask aastal 2005 Kaisma järves.

Linaski elutsükkel

Linask võib elada kuni 20-aastaseks. Emaskala saab suguküpseks 3-7 aastaselt, isaskala kahe-kolme aastaselt. Emaskala koeb madalas ja tiheda taimestikuga alades ja kudemisperiood hakkab, kui veetemperatuur tõuseb vähemalt 18 kraadini. Kudeda võib suve jooksul mitu korda ja selle aja jooksul sadu tuhandeid marjaterasid ühe kilogrammi kehakaalu kohta.

Linask on väga vastupidav kala nii haigustele kui ka keskkonnale. Tänu väikestele soomustele ja katva limakihi tõttu ei ole vastuvõtlik haigustele ega parasiitidele, aga samas võib-olla nende edasikandja. Samal põhjusel on linaskit kutsutud ka doctor fish ehk ravikalaks, sest usuti, et linaski limal on raviv toime.

Linaski elukeskkond ja toitumine

Linask elab tavaliselt seisvates või aeglase vooluga veekogudes, hoides madala ja tiheda taimestikuga ning mudase põhjaga soppidesse. Taluvad hästi veetemperatuure (0 kuni 24 kraadi) kui ka hapnikuvaegust. Linask suudab ellu jääda isegi siis, kui hapnikku on väga vähe või ka juhul, kui on pikalt veest väljas.

Madala hapnikusisalduse taluvus kui ka temperatuuri ja muu keskkonna hästi taluvus on tõenäoliselt ka üheks põhjuseks, miks linask on väga laialt levinud ja seda ka eutroofsetes veekogudes, kus teised liigid ei jää ellu.

Linaks muutub aktiivseks hommikuse päikesetõusu ja õhtuse päikeseloojangu ajal, toitudes tigudest, ussikestest, limuskitest ja tõukudest. Päevasel ajal linask hoidub tiheda taimestikuga soppides ning liigub ja toitub vähe.

Linaski toitumist ja aktiivsus on reeglina näha veepeale tõusvate mullikogumite abil. Põhjast toitu otsiv linask jätab endast maha mulliraja, mis meenutab vee keemist ja reetes nii oma asukoha kui ka selle, et kala on aktiivne.

Linask kalapüügis ja majanduslikkus

Linask on söödav kala, aga majanduslikkus mõttes väheväärtuslik. Liha poolest maitsev kala ja sõltuvalt püügikohast võib linaskil esineda nn. mudamaitset. Kala elukeskkond ja püügikoht määrab linaski lihakvaliteedi ja kõrvalmaitsed, täpsemalt milline on geosmiini tase vees.

Harrastuskalapüügis väga tähtsal kohal, sest püüdmisel väga sportlik kala. Linaski konksu otsa saamine nõuab põhjalikumaid püügiteadmisi, alates püügistiilist (kork, feeder), asukohast (tuleb püüda õigest kohast), kellaajast (linask toitub päeval harva) kui ka peidutussöötadest.

Linaski kättesaamine nõuab oma jagu vilumust, sest vastuhakk ja võitlus on garanteeritud ning seda isegi väikeste isendite puhul. Kahva kasutamine on rangelt soovitatav, eriti algajatel, sest kuna linask elab rohke taimestikuga soppides, siis lisaks tugevale vastumängule võib kala äramineku tõenäosust tõsta ka taimestik.

Linaski püügikeelud ja alammõõt

Linaski püügikeeld siseveekogudes on 1. maist kuni 10. juunini ning Peipsi, Lämmi ja Pihkva järves 5. maist kuni 10. juunini. Linaski püügikeeld ei kehti lihtkäsiõngele, käsiõngele ja põhjaõngele (s.h. feeder).

See tähendab, et harrastuskalur, kes püüab korgiga (käsiõng või lihtkäsiõng) või põhjaõngega (tonka, feeder jms), siis linaskile püügikeeld ei laiene ja püüda võib sellistel viisidel mistahes ajal.

Linaski almmõõt on 30cm ja seda kõikides veekogudes. Mõõta tuleb kogu kala pikkus alates ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni ehk kõige kaugema osani välja. Ööpäevas isendite arv on piiramatu ehk 2022. aastal võib püüda mistahes arv linaskeid ööpäevas.

Kuidas püüda linaskit?

Kõige traditsioonilisem linaski püügitehnika on olnud korgiõng, aga viimasel ajal kogub järjest rohkem populaarsust feeder ehk söögikorviga püügitehnika. Parimad võtud on hommikusel või õhtusel ajal ning püüda tuleks põhja pealt. Söödaks kasutada kärbsetõuku, sõnnikuussi või maisi.  Häid tulemusi võib anda ka nn. võileib, kombineerides kahte erinevat sööta.

Peibutussööt

Kui püütakse korgiõngega või põhjaõngega, siis väga soovitatav on kasutada peibutussööta. Selleks sobivad enamikud kalavarstuse müügiga poodides olead linaski ja karplaste söödad. Tähelepanu peaks juhtima, et peibutussööda värv ühtiks veekogu põhja värviga, sest põhjavärvist erinevat värvi peibutussööt võib mõningatel juhtudel muuta kala hoopis ettevaatlikumaks.

Peibutussööda hulka lisada ka tõuke, sõnnikuusse, hakitud maisi, melassi või erinevaid lõhna – ja maitselisandeid. Eriti meelas on linask kanepiseemnetele ja seetõttu on soovitatav lisada ka röstitud ja jahvatatud kanepiseemneid. Kui püüate söödakorviga (feeder), siis lisasöötmist ei ole vaja teha või teha seda tunde järgi. Kui korgiõngega või tavalise põhjeõngega, siis visata söödaplatsile paar peibutussööda palli.

Kui peibutussööt töötab, siis saate sellest peagi teada, sest linaski kohaloleku reedab mullirada. Kui söödaplatsi kohale veepinnale tekivad mullid nagu vesi keeks, siis võib olla kindel, et linask on söödaplatsil kohal ja aktiivselt tegeleb toitumisega. Edasi on vaja natukene õnne, et linask leiaks üles ka söödastatud konksu.

Kui võttu siiski ei toimu, tuleks proovida vahetada sööta (näiteks uss tõugu või maisi vastu jne) ja korgiõnge puhul vajadusel muuta ka sügavust. Feeder õnge puhul tuleks olla kindel, et ega söödakorv ja söödastatud konks ei ole vajunud sügavale taimestikku, mudasse vms, sest linask eelistab mudase põhja ja tiheda taimestikuga alasid. Sel juhul tuleb söödaplatsi natukene nihutada täpselt taimestiku äärde ja sinna ka söödakorv heita.

Kui toimub linaski võtt

Kui toimub linaski võtt, siis korgi puhul, kui kork kaob vee alla, siis koheselt haakida ja tugevalt. Põhja – ja feederõnge puhul on võtust aru saada, kui ridvaots järsku ja agressiivselt hakkab painduma ning see on märk haakimiseks.

Linaskile meeldib mängida oma saagiga. Kui näed, et kork mängib, siis ära ründa, vaid oota kuniks kork läheb täielikult ja järsku vee alla. Samamoodi feeder – ja põhjaõngega. Kui ridvaots mängib, aga mitte agressiivselt, siis ei ole mõtet rünnata, sest sul juhul linask ei ole konksu otsas või ei ole üleüldse tegu linaskiga.

Kui linask on konksuotsas, siis eeldada on väga agressiivset vastumängu. Linask ei anna kergelt alla ja seetõttu ei tohiks teha järske liigutusi või anda ka liiga palju järele, sest nii on äraminek kindel. Linask proovib jõudsalt põgeneda taimestikku ja seda ei tohiks lasta juhtuda, sest see tõstab äramineku tõenäoliselt oluliselt.

Samas ei tohiks ka liiga agressiivselt kala välja tõmmata, sest ka sel juhul võib lips või hoopis konks puruneda. Soovitatav on kasutada kahva, sest linaski võitlustahe kestab täpselt niikaua kui kala on kaldal ja järskude kallaste puhul kahva mittekasutamine võib lõppeda ebasobiva tulemusega.

Kui linask on käes

Ilmselgelt tuleks kala mõõta ja alamõõdulised (alla 30cm) linaskid vabastada. Aga veel tähtsam on hügieen. Kuna linask on väga limarohke kala, siis pärast püügipäeva tuleks pesta hoolikalt sump kui ka kahv. Vastasel juhul võib sump ja kahv hakata eritama ebameeldivat lõhna ning halvemal juhul muutuda kasutuskõlbmatuks.

Millal püüda linaskit?

Veetemperatuuri jahtudes aeglustub linaski ainevahetus ja seetõttu ka toitumine. Linask küll võib toituda talvel, aga seda väga harva, mõned korrad mõne nädala jooksul. Talvisel ajal hoiab linask varju, otsides omale turvalise kodu, kus veedab pimeda talve. Seega talvine linaskivõtt on puhas juhus ja erand.

Linaskipüügi hooaeg algab pärast jääminekut, kui õhutemperatuurid on tõusnud üle 10 kraadi. Eesti oludes aprilli lõpust, külmematel kevadel maikuust nin g kestab kuni sügiseni välja. Kevadel ei ole linask veel väga aktiivne, aga veetemperatuuri tõustes linaski aktiivsus pidevalt suureneb.

Toitumine on eelkõige hommikustel ja õhtustel aegadel. Päeval hoiab linask veetaimestiku vahele varju ning toitumine on kesisem. Võtt ei ole välistatud, aga parimad ajad on siiski hommikuti peale päikesetõus ja õhtuti enne päikeseloojangut.

Linaski toitumisest ja aktiivsusest annab märku veepinnale tõuseb tugev mullijada, mida on võimatu mitte märga. Tegu ei ole üksikute mullidega, vaid väikeste mullikestega, mis on väga suures kogumis koos. Meenutab nagu vesi kees või keegi oleks visanud vee alla suure lahustava tableti.

Kust püüda linaskit?

Linask on laialt levinud paljudes veekogudes. Kui teate, et selles veekogus esineb linaskit, siis tekib küsimust, kust püüda linaskit. Linask ei ole otseselt paigatruu kala, vaid kala, kes rändab ringi, aga samas on tal siiski eelistatud kohad, mille vahel kala liigub.

Linask on harva avatud avatud ja paljastatud kohas, vaid hoidub siiski taimestiku lähedusse. See on ka esimene koht, kust linaskit otsida. Tiheda taimestiku või mudase ja taimestikupõhjaga soppides. Kõige lihtsam viis on visata mõned söödapallid ja oodata, kas mõne aja pärast järgneb mullirada või mitte. Kui mullirada ei tule, siis tõenäoliselt linaskit ka ei ole ja tuleb otsida järgmine sopp ning korrata tegevust, kuniks leiate plats, kus linask on olemas.

Mõned linaskipüügi nipid

Sissesöötmine

Kui tead, et lähed järgmine hommikul linaskit püüdma, siis eelneval õhtul viska püügikohta mõned söödapallid. See võib anda suurepäraseid tulemusi ja märkimisväärseid eeliseid. Lisaks on see hea, kui soovite linaskit taimestikust kindlale platsile meelitada.

Ärge unustage, et kui samas veekogus leidub kalaliike nagu särg ja latikas, siis sama sööt meelitab kohale ka need liigid ja see omakorda võib vähendada tõenäosust tabada linaskit. Eriti edukas on ettesöötmine kevadel, kui linask on veel uimane ja tema toidulaud ei ole nii rikkalik, kui südasuvel.

Ajastus

Veelkord. Korgiõngega ole kannatlik ja ärge haakige enne, kui kork agressiivselt ujub vee alla või kiirelt veepinnal. Korgi mängimistele ärge reageerige ja laske kalal korralikult sööta haarata. Vastasel juhul kaotate linaski.

Linaskipüügi videod

Linaskipüügist on mitmeid kodumaiseid videoid, kelledest tooksime esile:

• Perega looduses
• Igor Pisarenko

Lihtsalt avage antud teema ning teema päises on nende YouTube kanal. Seejärel nende kanalilt sisestage otsingusse «linask» ning leiate sobivad videod. Kui teate ka teisi linaskipüügi videoid (kodumaised), siis kirjutage julgelt support@kalafoorum.ee või jätke teade foorumisse.

Lisaks kommenteeri linaski teemat julgelt ka foorumis, lisades oma püüginippe, tähelepanekuid ja muud sellist. Samuti, kui linaskipüügi ja linaski kohta küsimusi, siis samuti küsi julgelt foorumis.